Digitaalne näituselahendus "Sildveri Saara vaateaken"
Kodavere Pärimuskeskuse aknale paigutatud pajatusest inspireeritud näitus "Sildveri Saara vaateaken" tutvustab lühikese animatsiooni ja pildigalerii abil pikaaegse vallasekretäri Eduard Brükkel-Sildveri (1884-1945) ja tema abikaasa Elsbethi (1878-1959, rahva seas tuntud ka kui Sildveri Saara) tegevust Palal. Seda näitust saab vaadata ka vallamajja sisse minemata -- animatsioon ja liikuv pildigalerii kordub iga tunni aja tagant.
Aleksander-Eduard Brükkel (alates 1936 Sildver) oli Pala vallasekretär aastatel 1907-1944. Sel ajal elas ka tema pere vallamajas. Rahvas mäletab Laiuselt pärit Brükkel-Sildveri kui kohusetundlikku ja töökat meest ning agarat seltsitegelast. Näiteks juhatas ta pikka aega Pala Laulu-Mängu Seltsi orkestrit ja laulukoori. Brükkel-Sildveri oli muuhulgas Pala Ühispanga nõukogu esimees ja juhatuse liige, Kodavere Põllumeeste Seltsi kirjatoimetaja, samuti Eesti Kirjanduse Seltsi usaldusmees ja ajalehe Postimees kirjasaatja. Brükkel-Sildver põgenes koos abikaasaga Eestist 1944. aasta sügisel ja suri jaanuaris 1945 Ülem-Sileesias.
Viljandist pärit saksa juurtega Elsbeth Anna Marie Brükkel (neiup. Dreybladt, alates 1936 Sildver) abiellus Eduard Brükkeliga 1912. aastal. Ta oli õppinud nooruses Viljandis ja Moskvas klaverimängu ning omandanud klaveriõpetaja kutse. Elsbeth teostas end muusika alal Pala Laulu-Mängu Seltsis ning oli aktiivselt tegev ka kohalikus perenaiste seltsis. Palju aastaid töötas Elsbeth Brükkel, keda rahvasuus kutsuti millegipärast Saaraks (Sildveri Saara), vallamajas asuvas postkontoris. Kirjutaja abikaasa üle visati vallas kõvasti nalja, kuna ta oli võimukas ja aktiivne naine ning sekkus ka mehe ametiasjadesse. Samuti rääkis ta eesti keelt saksapärase aktsendiga. Elsbeth Sildver suri märtsis 1959 Kanadas.
Vaateaknale seatud fotod on pärit suures osas Raivo Vadilt, kelle vahendusel jõudsid pärimuskeskusse ka Eduard ja Elsbeth Sildveri poja Egon Sildveri (1916-2006) mälestused. Näituse koostamisel on kasutatud ka Tõnis Türnalt ja Rahvusarhiivist saadud materjale. Fotode skaneerimisel oli suureks abiks Enn Kalev Tarto Eesti Kirjandusmuuseumist.
Näitust ettevalmistavasse töörühma kuulusid Elina Kalme, Mikk Kirikal ja Ergo-Hart Västrik. Näituse teostas Blueray OÜ ja Mairo Rääsk.
Digitaalse vaateakna valmimist toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Peipsiääre vald.
Kodavere Pärimuskeskuse aknale paigutatud pajatusest inspireeritud näitus "Sildveri Saara vaateaken" tutvustab lühikese animatsiooni ja pildigalerii abil pikaaegse vallasekretäri Eduard Brükkel-Sildveri (1884-1945) ja tema abikaasa Elsbethi (1878-1959, rahva seas tuntud ka kui Sildveri Saara) tegevust Palal. Seda näitust saab vaadata ka vallamajja sisse minemata -- animatsioon ja liikuv pildigalerii kordub iga tunni aja tagant.
Aleksander-Eduard Brükkel (alates 1936 Sildver) oli Pala vallasekretär aastatel 1907-1944. Sel ajal elas ka tema pere vallamajas. Rahvas mäletab Laiuselt pärit Brükkel-Sildveri kui kohusetundlikku ja töökat meest ning agarat seltsitegelast. Näiteks juhatas ta pikka aega Pala Laulu-Mängu Seltsi orkestrit ja laulukoori. Brükkel-Sildveri oli muuhulgas Pala Ühispanga nõukogu esimees ja juhatuse liige, Kodavere Põllumeeste Seltsi kirjatoimetaja, samuti Eesti Kirjanduse Seltsi usaldusmees ja ajalehe Postimees kirjasaatja. Brükkel-Sildver põgenes koos abikaasaga Eestist 1944. aasta sügisel ja suri jaanuaris 1945 Ülem-Sileesias.
Viljandist pärit saksa juurtega Elsbeth Anna Marie Brükkel (neiup. Dreybladt, alates 1936 Sildver) abiellus Eduard Brükkeliga 1912. aastal. Ta oli õppinud nooruses Viljandis ja Moskvas klaverimängu ning omandanud klaveriõpetaja kutse. Elsbeth teostas end muusika alal Pala Laulu-Mängu Seltsis ning oli aktiivselt tegev ka kohalikus perenaiste seltsis. Palju aastaid töötas Elsbeth Brükkel, keda rahvasuus kutsuti millegipärast Saaraks (Sildveri Saara), vallamajas asuvas postkontoris. Kirjutaja abikaasa üle visati vallas kõvasti nalja, kuna ta oli võimukas ja aktiivne naine ning sekkus ka mehe ametiasjadesse. Samuti rääkis ta eesti keelt saksapärase aktsendiga. Elsbeth Sildver suri märtsis 1959 Kanadas.
Vaateaknale seatud fotod on pärit suures osas Raivo Vadilt, kelle vahendusel jõudsid pärimuskeskusse ka Eduard ja Elsbeth Sildveri poja Egon Sildveri (1916-2006) mälestused. Näituse koostamisel on kasutatud ka Tõnis Türnalt ja Rahvusarhiivist saadud materjale. Fotode skaneerimisel oli suureks abiks Enn Kalev Tarto Eesti Kirjandusmuuseumist.
Näitust ettevalmistavasse töörühma kuulusid Elina Kalme, Mikk Kirikal ja Ergo-Hart Västrik. Näituse teostas Blueray OÜ ja Mairo Rääsk.
Digitaalse vaateakna valmimist toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Peipsiääre vald.