Ajalhes Maaleht ilmus Kodavere laalupidost 12. aprillil 2024 artikkel Rein Raudvere sulest https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120282080/tulekul-on-seninagematu-laulupidu-koorid-laulavad-suada-pruuniss-toesess-juuniss
Tulekul on seninägematu laulupidu: koorid laulavad „Suada pruuniss tõesess juuniss“
Peipsiääre vallas Pala laululaval tehakse 2. juunil ajalugu: teoks saab esimene laulupidu, kus kõik laulud kõlavad kodavere keeles. Muu hulgas tulevad kodavere keeles ettekandele tuntud levilaulud.
„Oleme innukalt tegelnud kodavere keele elavdamise ja esiletõstmisega, et seda rohkem kõnelema hakataks,“ ütleb Kodavere hiljuti viiendat sünnipäeva pidanud pärimuskeskuse juht Ergo-Hart Västrik. „Laulupidu, kus kõik laulud kõlavad kodavere keeles, on selleks suurepärane võimalus.“
Pidu tõmbaks tähelepanu ka ajaloolise Kodavere kihelkonna rikkalikule pärimuskultuurile, mis seni on jäänud Peipsi-äärsete vanausuliste tegemiste varju.
„Kodavere laulupidu algab väikesest, aga väga olulisest sädemest,“ ütleb peo üks eestvedajaid Reet Kruup, kelle õlul lasus ka kava koostamine ja laulude valik. „Edaspidi tahame selle traditsiooniks kujundada. Seepärast oli meile oluline saada laulma ka lapsed.“
Ligemale 300 esinejast pooled ongi lasteaia- ja koolilapsed: Koosa, Alatskivi ja Pala lasteaedade mudilased, Alatskivi ja Pala koolikoorid. Lastekooride eestvedamisel saavad pidulised laulda Curly Stringsi hitti, mille pealkiri kodavere keeles kõlab „Kaugen külän“.
„Selle sõnad „suada pruuniss tõesess juuniss“ sobivad hästi kokku laulupeo pidamise kuupäeva 2. juuniga,“ märgib Reet Kruup heatujuliselt.
„Lastelaulude puhul tuli arvestada, et sõnad ei oleks lastele liiga keerulised, kuna mudilastele ja ka nende muusikaõpetajatele on see esimene kodavere keeles laulmise kogemus,“ tunnistab ta.
Regilauludest levilauludeni välja
Lastelaulude kõrval kõlavad ka Kodavere regilaulud ning mitmed rahvalikud laulud, näiteks „Mia tahassin kodon õlla“. Lisaks Curly Stringsi loole on kavva võetud teisigi tuntud levilaule. Kruubi sõnul on näiteks Leelo Tungal tundnud suurt heameelt, et tema sõnadele ja Valter Ojakääru viisile loodud laul kõlab nüüd ka kodavere keeles – „Õma laalu ei leiä mia üles“.
Segakooride esituses on tulemas kogunisti üks maailma esmaettekanne – helilooja Alo Ritsingu Kodavere rahvalaulu ainetel loodud koorilaul „Süü, mede kirju karja!“, millega Ritsing on teinud kingituse Kodavere laulupeole.
Esitusele tuleb ka peo ühe eestvedaja Mikk Kirikali loodud „Lähäs pidole“, mille sõnade autor on meie hulgast nüüdseks lahkunud luuletaja Mari Vallisoo. See on ainus n-ö uuema aja lugu, mille sõnad ongi originaalis kodaverekeelsed. Kõik ülejäänud tekstid on kodavere keelde sättinud Eevi Treial ja Reet Kruup.
Projektikoor toob tagasi lapsepõlveaega
Kuna praegu ei tegutse Peipsiääre vallas ühtegi segakoori – koorid lõpetasid, kui meeshääled ära kadusid, ja see juhtus, kui mehed hakkasid Soomes tööl käima –, kutsus Kodavere pärimuskeskus kokku üle-eestilise projektikoori.
„Projektikoori kokkukutsumisel oli ka tagamõte: ehk aitab laulupidu kaasa tulevase Kodavere koori tekkele,“ tunnistab pärimuskeskuse juht Ergo-Hart Västrik.
Koor käib Alatskivile proovideks kokku jaanuari algusest. Et keel ehtsana kõlaks, käis esimeses proovis kohal ja andis soovitusi hea keeletundja Eevi Treial. Leidus ju neidki, kes varem polnud selle keelega kokku puutunudki.
Üks kaugemaid proovis käijaid on Harjumaal Tabasalus muusikakooli direktorina töötav Kalev Konsa, kelle emapoolne suguvõsa on pärit Alatskivilt ja isapoolne Kodaverega tihedalt seotud. Ise ta aga neis paigus elanud pole.
„Küll olen kõik koolivaheajad veetnud sealkandis sugulaste juures, kes rääkisid murrakut, ja siiani on meeles, et o-tähe asemel oli õ-täht. Näiteks kollase asemel kõllane ja mulle kõlasid need veidralt. Nüüd lauldes tulevad sellised sõnad nii tuttavad ette,“ kõneleb Konsa.
Mees tunnistab, et kui ta nägi üleskutset Kodavere laulupeokooris osaleda, ei tundunud kaasalöömine esialgu just ratsionaalne. „Aga emotsionaalselt on see hästi põnev ettevõtmine ja nii panin ennastki kirja,“ põhjendab ta sadade kilomeetrite pikkusi sõite kaks korda kuus.
Konsa on imetlenud võru ja setu keele entusiaste, kes on ennast üles leidnud ning oma pärimuse, juured ja keele, oma kultuuri harrastamise ette võtnud. Oh, kui edeneks Kodavere kandiski asjad samuti!
Suure tähendusega pidu
„See laulupidu on ühe väikese keelekillu tulemine inimeste ette, ka kohalike inimeste endi teadvusse, ja on hästi oluline, et see keel ja kultuur ei läheks kaotsi, vaid elaks edasi,“ hindab Kalev Konsa.
Külaliskooridest on Palale tulemas Maarja-Magdaleena segakoor ja Lähte naiskoor, kusjuures kumbki ei tegutse kodavere keele aladel.
„Meil Maarja-Magdaleena kooris on veel mitu lauljat, kel esivanemad või sugulased sealtpoolt pärit ja kel seal tuttavaid,“ ütleb Eve Kurs. „Naljatame juba omavahel, et nüüd hakkamegi kodavere keeles kõnelema.“
Et Kodavere laulupidu toimuda saaks, selleks on küsitud ja ka saadud mitmeid-setmeid toetusi. Eestvedajad on uhked, et Kodavere laalupido on osa Euroopa tänavuse kultuuripealinna Tartu põhiprogrammist ning et seda toetab ka Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm koos LEADERi tegevusgruppidega.
*Maailma esimene laulupidu, kus lauldakse ainult kodavere keeles.
***
Kodavere murdeala kaart
Idamurdelise Kodavere murraku ala ulatus Peipsi rannikul Omedu jõest Varani või veel kaugemalegi lõuna poole, kus see sai kokku Tartu murrakuga.
Idamurdelist Kodavere murrakut tunneme nüüd kodavere keelena.
Kodavere keele kõnelejaid on jäänud rohkem alles kunagises Ranna vallas Peipsi rannikul Omedust Kodavereni. Sisemaa poole minnes on üksikuid kõnelejaid veel Pala kandi külades ja Assikveres.
Allikas: Maaleht